Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Kliima Kaarma valla piirkonnale omane paljuaastane (30. aasta Kuressaare ja Karja vaatlusandmed: 1961 - 1990) keskmine õhutemperatuur on 6,0° C. Kõige soojem kuu on aastas juulikuu, keskmise õhutemperatuuriga 16,5° C ja kõige külmem, veebruarikuu, mille keskmine õhutemperatuur on - 4,4° C. Viimase 10 aasta kestel on täheldatud õhutemperatuuri tõsu 6,9° C, juulikuu keskmine 17,1° C ja veebruari keskmine õhutemperatuur - 2,9° C. Soojem suvekuu on olnud 1997. a
parandati seal raskeveoautode mootoreid. 1994. aastal avastati inventeerimise käigus pinnasest naftareostus. Täpsed andmed saabusid 1996. aastal, hinnanguliselt on reostunud 60 m3 pinnast, mis kõik viidi ära puhastusjaamadesse. 7) Kopli 103B asuv objekt - 7,63 ha suurune maa-ala oli kasutusel piirivalvekordoni, piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt. Selle objekti eripära on justnimelt fakt, et puhastustöid korraldas eraettevõtte, mitte riik. Suurematest reostuskolletest likvideeriti - 5100 m2-lt, 4000 m3 saastatud pinnast - Tehti 16 000 m3 kütusemahutitele ekspertiis, likvideeriti 50 mahutit ja nende sisu - Õlijäätmetest puhastati maa-alused galeriid ja kasematid, vältimaks pinnase reostumist - Saneeriti pumbamaja - rajati vihmavete kogumis ja puhastussüsteem, vältimaks edasist pinnasereostust - Asendati 4500 jooksvat-meetrit kütusetorustikke
annaabi.ee 
