Veeseaduse kohaselt on keskkonnaminister kehtestatud määrusega kanalisatsiooniehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Naftasaaduste mõju Valgalal asuvatest naftasaaduste hoidmisehitistest võib avarii korral pinna- või põhjavette sattuda naftasaadusi, mis võivad toksilisuse, bioakumuleeruvate raskmetallide ja muude ohtlike ühendite sisalduse tõttu kahjustada veekogu või põhjaveekihti, hävitades veekogus loomastiku ja taimestiku ning muutes põhjavee kasutamiskõlbmatuks. Taoliste reostusjuhtumite vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Põllumajandusest tuleva reostuse mõju Põllumajandusehitised , siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu
põhinevad lähenemised peaksid olema iseenesestmõistetavad. Läänemeri on väga tiheda laevaliiklusega meri: kokku liigub Läänemerel päevas keskmiselt 2000 laeva, umbes 200 neist on naftatankerid. Keskkonnainspektsioon on analüüsinud ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosust Eesti territoriaalvetes, leides, et see on äärmiselt suur - 3 kuni 5 juhtumit 10 aasta jooksul. Seetõttu on oluline, et riiklikud organisatsioonid oleksid võimelised reostusjuhtumite korral kiiresti ning efektiivselt reageerima, asuma reostuse levikut piirama ning tekkinud reostust koguma. Naftareostus Meretransport Läänemere kasvab aasta-aastalt, suurenevad ka naftaveod. Uue ja palju tõsisema naftaõnnetuse juhtumine on paraku vaid ajaküsimus. Ehkki 2006. aasta talvine naftakatastroof oli oma ökoloogilistelt tagajärgedelt ilmselt Eesti kõigi aegade rängim, polnud see naftakoguselt suurim isegi meie ajaloos. 2006
annaabi.ee 
