võrra alles kahe aasta jooksul. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi. Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja -ajus. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet. Väikelapsed on plii toimele enam vastuvõtlikud, neil tekib kehvveresus, valud kõhus, lihasnõrkus ja ajukahjustus;
Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja –ajus. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel. Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt.
ekraanid kaitseks radioakt. ja röntgenkiirguse eest soolad, värvipigmendid (eriti Pb3O4, PbCrO4) klaasitööstuses (eriti “kristallklaas”), emailid 3.12.4. Biotoime Täiskasvanud inimese organismis on ca 130 mg Pb. Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970.-te alguses. Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades tema tohutut tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub aastas üle 500 tuh. t Pb (reostusena). Plii normaalne sisaldus toiduainetes 0,02-3 mg/kg (värsked, kuivatamata) joogivees 0,01-0,03 mg/l atmosfääris 0,03-0,1 (g/m3 Pliireostus suurendab vastavaid näitajaid paljukordselt Peamised saastajad: detonatsioonivastased lisandid mootorikütustele (tetraetüül- ja tetrametüülplii), toidunõud, värvid. Eriti palju tekib Pb-reostust värvil. metallide tehnoloogias, söe, nafta jms. põletamisel, akumulaatoritest jm.