lagunenud nõuka aegsed hoone on. Ringi sõites Lasnamäel, Mustamäel ja mujalgi riivab tõesti tihti silma mõni lagunenud maja või teeääred täis prügi. Kõikjal on hall ja sünge. Taaskord tasuks endalt küsida, et kui palju oled teinud Sina selleks, et meie Eesti püsiks ilusana? Kas viskad prügi maha ja suhtud ükskõikselt ühiskasutatavatesse asjadesse? Kas sorteerid oma prügi või viid taaskasutusse? See on sinu maa, sinu riik, sinu jõgi, meri, põld, mets, õhk. Reostades seda, reostad sa ka ennast. Igaüks meie riigist saaks sellele kaasa aidata ja vähendada prügi koguseid. Mina võtsin juba paar aastat tagasi tõepäheks sorteerida oma prügi ja viia pudelid kasvõi taaraautomaati. Ka maju on rohkem hakatud renoveerima. Alati leiab põhjust et vinguda, kuid vähesed märkavad, et väga paljud majad on renoveeritud Kadriorus, Kalamajas, Vanalinnas ja mujalgi. Nendes kohtades olen mina näinud, et midagi on ilusamaks tehtud
● Ebatäieliku informatsiooni poolt tekitatav segadus tekitab segadusi, sest pooled ei tea, kuidas teine osapool käitub ning selle mõju turutehingutele. ● Kui informatsioon on puudulik, siis majandusagentidel on stiimul mitte ainult selle omandamiseks vaid ka vahendamiseks ja signaalide edastamiseks. 4. Saastekulu ja kontrolli ulatuse dilemma, kasutage selgitamiseks joonist. ( 2.p.) ● Saastekulu puhul on tegemist maksuga, mida peab saastaja ise maksma. Reostad loodust = maksad. Selle määramisel on eesmärgiks panna inimesi rohkem mõtlema säästlikule eluviisile. Keskkonnakahjustusi põhjustanud ettevõte peab vastutama oma tegude eest ning peab rakendama ennetus- ja parendusmeetodeid, et loodust võimalikult vähe reostada. See maks on ettevõtetele motivatsiooniks reostada vähem. ● Allpool olev joonis on hea selgitav joonis, kuidas süsteem toimib. Telgedel on kulu ja kontrolli ulatus saastamise üle
annaabi.ee 
