Selle tähtaja möödumisel muutub resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Ühest küljest tagab see autorile võimaluse saada oma loomingu eest õiglast tulu, teisest küljest on kogu ühiskonnal võimalus kasutada loomingut. See on üks erisus materiaalsest omandist. Samas toimub omaniku õiguste üleminek ja kaitse sarnaselt muude omandisuhetega. Üleminek toimub füüsilise isiku surma korral pärimise teel; juriidilise isiku puhul reorganiseerimise või likvideerimise reorganiseerimis- või likvideerimisotsuse või vastava lepingu kohaselt. Oma õiguste kaitseks võib omanik esitada hagi: ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse korduva rikkumise lõpetamiseks; ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks; ainuõiguse rikkumisega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks; litsentsivaidluste lahndamiseks ning muudel omaniku õiguste rikkumisel. 2. AUTORIÕIGUSE SEADUS Vajadus autoriõiguse järel tekkis Lääne-Euroopas juba 15. sajandil. Autoriõiguse
Seadusega ei ole sätestatud reorganiseerimismenetluse täpset korda. Selle menetluse põhilised staadiumid ning neile esitatavad nõuded on tuletatavad reorganiseerimise põhimõtetest ning ühingute asutamismenetluse üldsätetest. Menetluse iseloomule avaldab mõju ka reorganiseerimise konkreetse vormi eripära. Ühendamise korral on eristatav järgmine toimingute struktuur: 1) ühinevate ühingute esinduskogud võtavad vastu reorganiseerimis(ühinemis)otsused. Nendes otsustes fikseeritakse reorganiseerimise täpsem kord, toimingute järgnevus ja tähtajad, ühinemise tulemusena tekkiva ühingu tegevuse ja organisatsiooni põhimõtted, õigusjärgluse teke, antakse hinnang tekkiva ühenduse põhikirja projektile. Nimetatud aktid peavad sätestama ühinevate ühenduste tegevuse lõpetamise otsuse. Ühingu reorganiseerimisotsusega määratakse ka liikmete enesemääramise tingimused. Kuivõrd
Seadusega ei ole sätestatud reorganiseerimismenetluse täpset korda. Selle menetluse põhilised staadiumid ning neile esitatavad nõuded on tuletatavad reorganiseerimise põhimõtetest ning ühingute asutamismenetluse üldsätetest. Menetluse iseloomule avaldab mõju ka reorganiseerimise konkreetse vormi eripära. Ühendamise korral on eristatav järgmine toimingute struktuur: 1) ühinevate ühingute esinduskogud võtavad vastu reorganiseerimis(ühinemis)otsused. Nendes otsustes fikseeritakse reorganiseerimise täpsem kord, toimingute järgnevus ja tähtajad, ühinemise tulemusena tekkiva ühingu tegevuse ja organisatsiooni põhimõtted, õigusjärgluse teke, antakse hinnang tekkiva ühenduse põhikirja projektile. Nimetatud aktid peavad sätestama ühinevate ühenduste tegevuse lõpetamise otsuse. Ühingu reorganiseerimisotsusega määratakse ka liikmete enesemääramise tingimused. Kuivõrd