TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Enamlevinud termoplastsete polümeeride reoloogiliste omaduste võrdlus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekuli...
tekstiilitööstuses ja valmistatakse vaipu ja spordirõivaid. Enamlevinud termoplastsed polümeerid PVC (Polüvinüülkloriid) kasutatakse laialdaselt ehituses, sest on kergesti töödeldav ja vastupidav. PS (polüstüreen)- võib olla nii termoplastik kui termoset. Puhas tahke polüstüreen on värvitu. PC (Polükarbonaat)- eriti suure löögikindluse ja sitkusega. Kasutatakse metsamasinate, traktorite ja ekskavaatorite klaasides. Reoloogilised omadused: Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Nihkepinge ehk tangentsiaalpinge lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent Nihkedeformatsioon - keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed. Tekib nihkepingete mõjul Nihkemoodul võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust Reoloogilised omadused:
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada
3.7. Sokolaadimassi segamine · Eesmärk: Komponentide segamine vastavalt retseptuurile selliselt, et saadav mass oleks järgmistes tootmisetappides töödeldav. Viimase juures on oluliseks letsitiini lisamine: Sokolaadimass on kõrge viskoossusega mitte-Newtoni vedelik. Letsitiini kui odava pindaktiivse aine ja emulgaatori lisamine aitab massi sobivad reoloogilised omadused saavutada madalama kakaovõi sisalduse juures. See tähendab tootmiskulude kokkuhoidu Võimaldab tempereerimist (punkt 3.10) madalamatel temperatuuridel · Kasutatavad seadmed: Melanzöör, "sõtkuja", ka mõnevad pidevat protsessi võimaldavad seadmed Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine ·
Sidestuskihis toimuvate adhesiooniprotsesside kohta on avaldatud mitu teoreetilist selgitust: Tegelikkuses võivad adhesiooni kujunemisel osaleda kõik või enamus ülalloetletud teguritest, sõltuvalt puidukiu ja maatriksvaigu omadustest ja struktuurist. 49. Milliseid lisa- ja abiaineid kasutatakse puitplastkomposiitide valmistamisel? Nimetage ja iseloomustage neid. Määrdeained - peavad kindlustama sulas olekus oleva termoplastilise maatriksvaigu vajalikud reoloogilised omadused (voolavuse) nii siis, kui süsteemis on sarrus kui ka selle puudumisel. Eristatakse sisemisi ja väliseid määrdeaineid: • Sisemised määrdeained segunevad sula polümeeriga ja tagavad selle makromolekulide liikumise üksteise suhtes; • Välised määrdeained moodustavad sula polümeeri pealispinnal kelme ja tagavad polümeeri liikumise seadme metallipinna suhtes. Levinud määrdeained on steriinhappe metallisoolad (seebid!), mis täidavad põhiliselt välise
annaabi.ee 
