· Ka talumaa jäi mõisniku omandiks kuni müügini, kuid mõisik võis seda kasutada vaid rendile andmiseks või müügiks.Eestimaa mõisnikule jäi aga ,,vaieldamatu õigus igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks, eesti jaotada talurendimaad, muuta ja vaetada üksikuid talumaatükke, kui ei rikuta rendilepingut ja maa jääb talupoja kasutusse". See paragrahv võimaldas hiljem asuda talumaade kruntimisele. · Rentiniku õigused maa kasutamisel olid piiratud. Nii võis ta uut põldu üles harida vaid mõisniku nõusolekul, samuti ei tohitnud ta mõisniku nõusolekuta muuta kõlvikute piire ega vahekorda. · talu saaduse- heina, õlgi, sõnnikut, metsa, kive ja muid talus leiduvaid kaevandatavaid materjale võis rentnik müüa vaid mõisniku nõusolekul. Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa.
Ka talumaa jäi mõisniku omandiks kuni müügini, kuid mõisik võis seda kasutada vaid rendile andmiseks või müügiks. Eestimaa mõisnikule jäi aga ,,vaieldamatu õigus igal ajal, kui ta peab seda vajalikuks, eesti jaotada talurendimaad, muuta ja vaetada üksikuid 8 talumaatükke, kui ei rikuta rendilepingut ja maa jääb talupoja kasutusse". See paragrahv võimaldas hiljem asuda talumaade kruntimisele. Rentiniku õigused maa kasutamisel olid piiratud. Nii võis ta uut põldu üles harida vaid mõisniku nõusolekul, samuti ei tohitnud ta mõisniku nõusolekuta muuta kõlvikute piire ega vahekorda. Ka talu saaduse- heina, õlgi, sõnnikut, metsa, kive ja muid talus leiduvaid kaevandatavaid materjale võis rentnik müüa vaid mõisniku nõusolekul. Talumaad võis anda teo-, raha- või naturaalrendile või müüa. Talupoeg võis osta ka mõisamaad, kui mitte tervet mõisat, samuti mitte rentida seda.