Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas. · Raekoda Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. Praeguse väljanägemise sai raekoda 1931. aastal. Rekonstruktsiooniprojekti autorid olid arhitekt Johannes Fuks ja insener Erich Otting. Vana raekoja lammutustööd algasid 28
1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale. Linnaõigused tagastati Viljandile 1783. aastal. Linn võis jälle linna kombel arenema hakata. · Raekoda. · Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal. · Tollane tornikell oli puust ratastega ja seetõttu oli raekoda vahi igahommikune kohustus kell õigeks panna
annaabi.ee 
