aga kasumiaruandes on perioodnäitajad (voomuutujad). See tekitab analüüsil lisaprobleeme. Näitena võib tuua rentaabluse hindamise probleemi. Kui varade rentaabluse leidmisel võetakse varad aasta lõpu seisuga, siis hinnatakse tõenäoliselt varad üle, sest aasta lõpu varade seis on saavutatud äritegevuse tulemusena, kus on sees ka juba tekkinud kasumi osa, aga aastalõpu varade seis ei ole puhaskasumi tekitamisel aluseks olnud. Seetõttu saadakse rentaablused tihti põhjendamatult väiksed. Probleemi lahendamiseks võiks aluseks võtta näiteks aasta keskmise varade seisu. 13 Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tavaliselt kord aastas. Asjalike rahandusotsuste jaoks on vaja aga operatiivsemat informatsiooni (sh juhtimisarvestust). Näiteks praegune situatsioon Eestis, kus ettevõtted on kohustatud esitama oma majandusaasta aruande 6 kuud pärast majandusaasta lõppemist, on nonsenss. 14
Tüüpilised finantseesmärgid, mis ettevõttes on kujunenud: - kapitali rentaablus - rahavoog - projekti rentaablus - käibe kasv Ettevõte võib olla oma arengus erinevates faasides erinevate tegevusvaldkondade lõikes: - kasvufaasis (growth) - jätkufaasis (sustain) - lõikusfaas (harvest) Vastavalt faasile võivad kujuneda erinevad finantseesmärgid: 1) kasvufaasis – tulude kasv, käibe kasv sihtturgudel, tarbijagruppides; rahavood ja investeeringute rentaablused võivad olla tagasihoidlikud; 2) jätkufaasis – eelkõige kasumiga seotud näitajad - rentaabluse kasv bruto- või ärikasumi tasandilt, investeeringute rentaablus (ROI, ROCE), täiendväärtuse kujunemine (EVA) 80 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 3) lõikusfaas – peab olema tagatud projekti tasuvus – põhitegevuse rahavood (sh ilma amortisatsioonita), käibekapitali struktuuri paranemine.
annaabi.ee 
