pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. 2004. aasta kevadel andis Sangaste Vallavalitsus mõisa rendile OÜ-le Lossihaldus. Taastatud on lossi katus, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis ja haljastusprojektid ning renoveerimistööd hakkasid 2007. aasta sügisel, kui loss läks Eesti riigi kuuluvusse. Kompleks loodetakse renoveeritult ja uues hiilguses avada lossi 130-ndaks sünnipäevaks aastal 2011. Hetkel on Sangaste loss kasutusel hotellina, pulmapidude ja seminaride korraldamiseks. Kasutatud materjal: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_m%C3%B5is http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Sangaste lossi kodulehekülg: http://www.sangasteloss.ee/?page_id=8 http://www.sangasteloss.ee/?page_id=78 EE: EE nr.8, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, Tallinn, lk 363
ja tõsta seeläbi elukvaliteeti nendes või soetada uus ajakohane eluase. Renoveerimisel on esmaseks nõudeks tõsta energia- ja ressursisäästlikkust. Renoveerimispraktikas kasutatakse kahte põhimoodust – elaniketa või elanikega elamu. Eesmärgiks on ka veel tõsta korterite väärtust. Renoveerimiskavatsuse otsus tuleb langetada korteriühistu üldkoosolekul mis tuleneb arusaamiseni jõudmisest, et renoveerimata maja on kulukam kui renoveeritult. Renoveerimisotsuse langetamise järel tuleb tellida järgmised tööd: Elamu tehnilise seisukorra ülevaatus-uuring erialaekspertide poolt; Korterelamu renoveerimise vajalikkuse tehnilis-majanduslik põhjendus eksperthinnanguna soojapidavuse (energiaaudit) ja hoone elukaare ökonoomika seisukohalt; Renoveerimisprojekti lähteülesanne. Renoveerimisprojekti lähteülesande kinnitab korteriühistu üldkoosolek.
annaabi.ee 
