Selleks, et pikendada kodumaise köögivilja tarbimise perioodi on vaja korralikke hoidlaid köögiviljade säilitamiseks. Eesti laiuskraadil vajab aianduslik tootmine taimede ettekasvatamist ja selleks on vaja investeeringuid ökonoomsete katmikalade rajamiseks nii vanade rekonstrueerimiseks kui ka uute ehitamiseks. Eesti ettevõtjad suunavad kõige suurema osa põhivarasse tehtavatest investeeringutest hoonete ja rajatiste ehitamisse ja renoveerimisse, millele kulutatavad summad viimase kümne aastaga on kahekordistunud. Mesindus Perioodil juuli 2002 kuni juuni 2003 oli Statistikaameti andmetel meetoodang Eestis 771 tonni ning eksport 2 tonni ja import 71 tonni. 2011.a toodeti 700tonni mett. 2012.a uuringute kohaselt oli mesilasperesid 3819 kodumajapidamises. Mee müük toimub Eestis endiselt peamiselt otseturustamise kaudu, st mett ostetakse otse tootjalt, mis asetab turundustegevuse põhiraskuse mesiniku õlule
antava lisatoetusega: E: 15%, D: 25%, C: 35%. Ehitushinna vajalik odavnemine, vajalik lisainvesteering (€/m2) lisatoetusena või lisatoetuse % investeeringust, et energiatõhususe parandamine muutuks tasuvaks 20-aastase jooksul, on arvutatud, arvestades esialgset toetust. Investeeringu keskmist tootlikust saab vaadelda kui täiendavat investeerimisvõimalust. Teoreetiliselt on võimalik ka olukord, kus elanikud investeerivad oma vahendid mujale kui korterelamu renoveerimisse – näiteks väärtpaberitesse, mille investeeringu keskmine tootlikkus aastas on kõrgem. Siis saab võrrelda olukordi, kus raisatakse energiat ja makstakse energia eest rohkem, kuid samal ajal toodab allesjäänud elanike raha vahendeid mujal. Tabel 14.6 kirjeldab kahekorruselise keldriga ühe trepikojaga krohvitud fassaadiga “Tallinna maja” tüüpi elamu energiatõhususe renoveerimispaketi realiseerimiseks
annaabi.ee 
