Suuremate kruntide korral on maasoojuspump kindlasti arvestatav alternatiiv; elekterküte: sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse elektriküttekehaga mahtveesoojendeid, ruumide küte elektriradiaatoritega, mehaanilise sissepuhke ventilatsiooniõhu soojendamine elektriküttekehaga, värskeõhuklappidega ventilatsiooni korral toimub õhu soojendamine ruumi küttega. Pärast hoonete standardkasutusele viimist on tehtud energiaarvutused erinevate renoveerimismeetmete mõju hindamiseks ja võrdlemiseks elamu energiatõhususele. Iga uue arvutusvariandi korral on muudetud ainult ühte energiatõhususe komponenti (näiteks ainult välispiirete lisasoojustus või ainult ventilatsiooni soojustagastus). Üksiku komponendi muutmisel arvutatud energiatõhususarvu on võrreldud arvutuste algolukorras arvutatud energiatõhususarvuga. Energiatõhususarvu muutust võrreldes esialgsega on väljendatud üksiku meetme kasutamisel saadava võimaliku energiasäästu
ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus 2,0 W/(l/s), õhuvooluhulk suurem: üldõhuvahetus 0,42 l/(s·m2) või elu- ja magamistoad 1,0 l/(s·m2); hoonepiirete hoolikas tihendamine: õhulekkearv 50 % esialgsest; küttesüsteemi mõju: o ahiküte, o otsene elekterküte (radiaatorid); o maasoojuspump (põrandaküte); 8.3 Energiaarvutuste tulemused Et selgitada välja üksikute renoveerimismeetmete mõju hoone energiatõhususele ning ruumide kütte- ja ventilatsiooniõhu soojendamise energia erikasutus, on hoone ehitusjärgse olukorra energiakulu (variant 0, sisekliima klass III) võrreldud ainult ühe renoveerimismeetme mõjuga (ventilatsiooni renoveerimisel ka sisekliima klass II). Energiatõhususe muutumist on võrreldud elamu ehitusjärgse olukorraga tema standardkasutusel. Sisetemperatuuri tagamiseks vajalik küttevõimsus hoone erinevates ruumides on erinev vt. Joonis 8.12
annaabi.ee 
