Tegemist on üldjuhul üldistele normatiividele lisaks vastava ühingu töögrupi poolt välja töötatud täpsemate juhenditega. Samuti ei ole täna informatsiooni sellealastest üldistest EN (Euroopa standard) ja vastavast Eesti Vabariigi EVS standarditest. Kivimaterjalides veega liikuvate soolade määramiseks on vaja teha laboratoorne analüüs. Selle analüüsi tulemusi saab kasutada renoveerimismeetodite väljatöötamisel. 214 Soovituslikud renoveerimislahendused lähtuvad: hoonet ümbritsevast keskkonnatingimusest; ruumide kasutusotstarbest; ehitusmaterjalide omadustest; olemasoleva soklikorruse konstruktsioonist; paigaldatava isolatsioonimaterjali omadustest. Uurimise käigus vaadeldud keldrikorruste ruumid olid kas amortiseerunud tehnilised ruumid või renoveeritud olmeruumid. Renoveerimislahenduse esmaseks eelduseks peale olemasoleva olukorra määramiseks
Igal lahendusel on oma riskid, millega tuleb arvestada. Järgnevalt on esitatud mõnede tarindite renoveerimislahenduste põhimõttelised lahendused. Neid ei tule käsitleda konkreetsete tööjoonistena, vaid põhimõtteliste renoveerimisideedena. Renoveerimislahenduste joonistel on lahendused esitatud ühe tarindiosa kohta, et tuua selgemini välja konkreetse tarindi renoveerimislahendus. Ehitusprojektis peab sokli, seina ja põranda renoveerimislahendused koondama ühele joonisele. Tööd tuleb terviklikult planeerida. 9.1.1 Välissein Enne renoveerimistöid tuleb selgitada välisseinapalkide seisukord. Vanemate palkhoonete levinud probleem on, et alumised 1–3 palgirida on kahjustunud ja vajavad asendamist, vt. Joonis 9.2. MTÜ Vanaajamaja on koostanud tutvustava infomaterjali palkide vahetuse kohta (Uus, 2010 II), kust saab esmast infot selle töö kohta. Kui hooneomanikul või ehitusfirmal ei ole