Üldjuhul võimaldab olemasolev tarindus vanemate palkelamute lisasoojustamist ilma hoone väärtust kahjustamata. Joonis 9.4 ja Joonis 9.5 esitavad välisseinte lisasoojustamine lahenduse 50 mm paksuse soojustuskihiga ja 20 mm paksuse tuuletõkkeplaadiga. Üldjuhul on võimalik sellise lisasoojustuse paksuse korral jätta aknaraamid (tihti ka tenderpostideks) alles, oma esialgsesse (ehitusjärgsesse) asukohta. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.4 Välisseinte lisasoojustamine 50 mm + 20 mm tuuletõkkeplaat: sokli sõlm. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.5 Välisseinte lisasoojustamine 50 mm + 20 mm tuuletõkkeplaat: akna sõlm. Joonis 9.6 ja Joonis 9.7 esitavad välisseinte lisasoojustamine lahenduse 100 mm paksuse soojustuskihiga ja 20 mm paksuse tuuletõkkeplaadiga.
niiskustehnilised võrdlusmõõtmised 5.1.1 Meetodid 5.1.1.1 Uuritud elamu Uuritud elamuks oli nn. Lenderi tüüpi kahekorruseline rõhtpalkseintega korterelamu, vt. Joonis 5.2. Esialgse projekti (1910 a.) kohaselt oli elamus 10 korterit (kööktoad suurusega 15…25 m2). Joonis 5.2 Hoone enne renoveerimist (vasakul) ja pärast renoveerimist (paremal). 117 Joonis 5.3 Hoone inventariseerimisplaan aastast 1948. Hoone renoveerimiseelne olukord oli suhteliselt rahuldav, osaliselt halb (korduvalt ülevärvitud ja pikki aastakümneid hooldamata jäetud fassaad oli mitterahuldavas olukorras, korstnavundamendid vajasid tugevdamist, akende seisukord oli halb, ositi väga halb jne.) ning nõudis kiiret asjatundlikku sekkumist (Leis 2009). Hoone seisis enne renoveerimist paar aastat tühjana, kuid uute omanikega sai omale „uue hingamise“. Hoone uuendati, mille tulemusel sai hoonest välimuselt eeskujulikust renoveeritud puitelamu
annaabi.ee 
