koor vigastatud, 2. puu murdunud) Vili Väga hea maitsega, magus. Suur, piklikovaalne, punakaskollane. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Hiljavalmiv, septembri lõpus Tolmuandja Isetolmleja, kuid rist-tolmlemiseks on paremad sordid `Wilhelmine Späth` ja `Suhkruploom`, vähem `Edinburgh` Märkused Taastub talvekahjustustest hästi. Et oksad ei murduks, tuleb suure saagi korral vilju harvenda. Pärit Inglismaalt ’Oullinsi renklood’ (mõlemal koor vigastatud) Keskvalmiv Vili suur, ümar, rohekas- kuni valkjaskollane, nõrga vahakirmega Viljaliha on rohekaskollane, tihe, meeldiva magusa maitsega. Luuseeme lahtine või poollahtine. Puu tugeva kasvuga. Talvekindlus keskmine. Sobib tolmuandjaks ’Liivi kollasele’ Aretas M. Filliand Coligny’s Preantsusmaal. Esimesed andmed pärinevad 1866. aastast. ’Kubanskaja kometa’ Vili Keskmine, ovaalne. Punane. Luuseeme poollahti. Niii värskelt kui ka
Viljade värvus on valkjaskollasest mustjaspunaseni. Hekikirsina kasvatatakse ka viltkirsse, mille vili oma maitseomadustelt eelmistest maha jääb. Kvaliteedilt jagatakse kirsid ekstra,1. ja 2. klassi. Ploomid on Eestis puuviljatoodangult teisel kohal. Maailmas jäävad siiski alla kirssidele. Nad on erineva kuju ja värvusega, maitselt hapust magusani, sisaldades 7...13% suhkruid. Võrreldes kirssidega sisaldavad rohkem karotiini ja pektiini. Ploomi liigid on harilik ploom, renklood (ümmarguse kujuga, rohelise või kollase värvusega), haraline ploom ehk alõtsa (kerajas või munakujuline, hapuka maitsega), mirabell (väikeseviljaline, ümmargune, kollakas) ja kreek (sinaka värvusega, hapukas). Kvaliteedilt jagunevad ekstra (ainult suuremaviljalised), 1. ja 2. klassi. Aprikooside suurepärane maitse tuleneb suhkrute ja hapete sobivast vahekorrast. Sisaldavad palju karotiini. C-vitamiini on vähem kui ploomides ja kirssides. Viljad on
annaabi.ee 
