ainult aristokraatlikke naisi. Seal ta sai võimaluse näidata oma organisatsioonilisi ja professionaalseid oskusi. 1854. a. ühines Suurbritannia Prantsusmaa ja Türgiga Venemaa vastu Krimmi sõjas ning Florence koos 38 vabatahtlikuga asusid Briti sõjaväe laagrisse Türgis. Haavatud sõdurite olukord oli väga kehv: ravimeid ei jätkunud ja hügieenist ei hoolitud. Florence Nightingale eestkostel ehitati valmis Renkioi Haigla. Nimetatud haiglas patsientide suremus vähenes 90% võrreldes välilaagriga Istanbulis. Näiteks viis Florence sisse sõjaväehaiglas kätepesemise ja muud hügieeniprotseduurid. Sellest ajast pärineb ka tema hüüdnimi "The Lady with the Lamp" ehk daam lambiga. 1860 rajas Florence Nightingale Londonisse esimese ilmaliku õdede kooli maailmas, pannes sellega aluse elukutselisele õendusele. Üks tema silmapaistev saavutus oli elukutseliste õdede
Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkes' iga suudeti luua ravitingimused- ja korraldus. Ehkki bakterite domeen oli teada vähemalt 1763 a, ei pidanud meedikud ise saavutatud suremuse langust hea hügieeni tulemuseks. Rõhutati värske õhu, töötava kanalisatsiooni ning piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud laatsaretti ning The Times' i artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat, saab lugeda esimesteks funktsioneerivateks sõjaväe välihaiglateks. 1722.-1730. aastani kestis armeenlaste ebavõrdne sõda türklastega, kuni oma surmani aastal 1728 juhtis seda Davit Bek. 18. sajandil tegutsesid armeenia päritolu arstid, kes said oma hariduse Euroopas ja Venemaal. Nende hulgas Petros Kalantarian, Stepanos Shahrimanian, Hovakim Oghullukhian, Mikael Resten. Armeenia arst ja botaanik Stepanos Shahrimanian(1766-1830) sai hariduse Euroopas,
annaabi.ee 
