Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri ehk Piibel. Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Ta leidsin, et pole õige, et kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Nö. sõjardpaavstid. Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X üksnes „munkade omavaheliseks lobaks”. Roomal oli muidki muresid – kas või lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519. aastal polnud ka keisrivõimust reformatsiooni takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal ja Põhja-Euroopas.
Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid. See tähendas Lutheri lõplikku lahkulöömist Roomast. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Selle avas Aleksander VI Borgia [14921503], kellel oli kolm või neli last, neist tuntuim hertsog Cesare Borgia, kes sai juba 18-aastasena 1493 kardinaliks ning prototüübiks Machiavelli kuulsale traktaadile ,,Valitseja". Aleksander VI järgnes tema vihavaenlane Julius II [150313], kes suurema osa oma valitsemisajast pidas sõdu. Ühe kaasaegse prantsuse pamfleti järgi ei olevat Peetrus paradiisiväravas paavsti ära tundnud, kuna too oli ilmunud sinna
annaabi.ee 
