kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist
Jean de Berry, Berry hertsog oli samuti mees, kel oli väga suur kultuuriliste esemete kogu, tema kogu on ka katalogiseeritud, kuid terve kogu kahjuks ei ole säilinud, kuna osad asjad müüdi mingil hetkel maha. Tänu sellele, et tema kogu oli katalogiseeritud, siis on aga üpris palju esemeid sellegipoolest identifitseeritavad ning säilinud. Näiteks Fonthilli vaas, mis on vanim dokumenteeritud Hiina portselanist ese Euroopas, andmeid aastast 1338. Renessanssiperioodi jäävad ka esimesed suuremad ja püsivamad kollektsioonid. Vatikani kunstikogud on näiteks ühed olulisemad. Paavstide kogud kuulusid muidugi maailma tippu, kuid ka rikkad kaupmehed hakkasid koguma ning üheks heaks näiteks on näiteks Medicite kollektsioonid. Ühel hetkel andsid Medicid enda kogu riigile, kuid sel tingimusel, et need esemed oleksid rahvale vaatamiseks väljas. Medicid võtsidki uuesti kasutusele muuseumi mõiste, et kogusid eksponeeriti rahvale.
annaabi.ee 
