muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. Ideaaliks on üksikisik, kes teostab ennast vabalt, iseseisvalt ja edukalt. Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Renessanss ajastus oli kolm erinevat perioodi : ( 13. ja 14.sajand) eelrenessanss, (15.sajand) vararenessanss, (16.sajand) kõrgrenessanss. EELRENESSANSS ( Giotto Predella ) VARARENESSANSS ( Botticelli, Venuse sünd. ) KÕRGRENESSANSS ( Correggio abielu ) Ars nova
Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. See mees ei lootnud kellegi abile, vaid uskus iseenda inspiratsiooni. Ta oli nii maalikunstnik kui ka skulptor. Ta kujutas oma tegelasi pingeseisundis, kus kehapoosid ja pilgud väljendasid otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Ta väljendab nii kristlikku kui ka individualistlikku, enamasti renessanssinimest ja ka enamasti ennast. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J.de Quercia teosed.Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused
Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. See mees ei lootnud kellegi abile, vaid uskus iseenda inspiratsiooni. Ta oli nii maalikunstnik kui ka skulptor. Ta kujutas oma tegelasi pingeseisundis, kus kehapoosid ja pilgud väljendasid otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Ta väljendab nii kristlikku kui ka individualistlikku, enamasti renessanssinimest ja ka enamasti ennast. ,,Taaveti figuur" Tema Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on ka ,,Moosese figuur" istuv, kuid tema poosis ja näos väljendub raev usutaganejate vastu ning otsustavus neid karistada. + ,,Sixtuse kabeli lagi ja altarisein" üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Oma maalidel
annaabi.ee 
