Kreeklased ise hindasid väga kõrgelt om maalikunsti, kuid meieni pol sellest praktiliselt midaig säilinud. Kreeka kunstnikud maalisid vahavärvidega kas puule või kivile. Püüeldi loodusläheduse poole. 2. Barokk. Arhitektuur, skulptuur Euroopas 17 sajandil. Arhitektuuris sai esmajärguliseks kirikut püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muutus pikergune hoone, mis oli kohasem katoliiklikule liturgiale. Barokk- kirikus sai t aas määravaks siseruum. Renessanssilt võeti üle kogu aritektuuriliste detailide arsenal: sambad, poolsambad ja pilastrid, ümarkaared, viilud. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avar asaali. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi
Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik vastureformatsioon, inkvisitsiooni hoogustumine. Kriitilise ühk olukorra tulemusena, hakkab renessanssi vaim hääbuma ja minnakse üle järgmistele tüüpidele. Shakespeare ja Cervantes kas renessanss või barokk? Renessanssilt üleminek barokile v klassitsismile. Selle taustal Eur humanistide looming. Kõne all kirjanikud, kes olid ka filosoofilised, loovuslikud. Mitte need, kes lihtsalt antiiki edasi kandsid. Esinduslikem 16. saj alguses Rotterdami Erasmus 1469-1536. (Luther sünd 1483 1546). Silmapaistev hollandlane, kes esindab humanismi. Oli lihtsat päritolu, aga sai hea hariduse, jäi orvuks, kasvas üles augustiinlaste kloostris. Pääses noore mehena Pariisi usuteadust õppima
annaabi.ee 
