Renessanss ja renessanssiaja muusika Renessanssiaega nimetatakse valgustusajastuks, kus toimusid muudatused, peamiselt majanduses ja poliitikas, kuid ka kirjanduses, kunstis, religioonis ja ka muusikas. Uus maailmavaade seisnes selles, et hakati väärtustama inimmõistust ja arvati, et heade ideedega saab lahendada kõiki probleeme, peale selle hakkas kahanema ka kiriku võim ja rahva elu ei keerelnud enam usu ümber. Muutused kirjanduses algasid kolmest uue maailmavaatega Itaalia kirjanikest: Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccacio, kes oma uudsete teosetega, aitasid kaasa rahva arenemisele humanismi suunas. Loodi uusi kirjanduszanre, nagu näiteks F. Petrarca sonett ja G.Boccacio novell. Edasi hakkas asi edasi arenema, loodi ,,Commedia Dell` Arte", tulid uued kirjanikud, nende seas ka romaanikirjanik William Shaekespeare, kelle tuntumateks teosteks on ,,Romeo ja Julia" ja ,,Hamlet". Religiooni uuendus...
Hiljem tutvustas numbreid Euroopa kaupmeestele itallaane Leonardo Fibonacci. Esialgu, 13.sajandi alguses, kui kirja- ja lugemisoskus ei olnud veel laialt levinud, ei soositud eriti araabia numbrite kasutamist, kuna need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad. Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate
annaabi.ee 
