staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat ning teoseid kõigis ajastu tähtsamates vokaalzanrides, muu hulgas missasid, motette, sansoone ja frottolasid. 16. sajandil ülistati nii tema meloodia loomise annet kui ka tehnilist leidlikkust. Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on
Castiglionest kuni Martin Lutherini ning teoreetikud Heinrich Glareanus ja Gioseffo Zarlino. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu. Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost. Alles tänapäeval on hakatud nendest mõne autorsust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate elust on rohkem andmeid kui Josquini omast. 3 1 ELULUGU 1.1 Sünd ja noorpõlv Josquini lapsepõlvest on vähe teada. Palju on järeldatud ja spekuleeritud, mitmeid juhtlõngu on saadud tema teostest ja tema kaasaegsete heliloojate, kirjanike ja teoreetikute kirjutistest. Josquin sündis Burgundia hertsogi valdustes, arvatavasti kas Hainaut's (tänapäeva Belgia) või kohe üle piiri tänapäeva Prantsusmaal (tema elu jooksul oli teda