lööviks · Marcelluse teater, Maison carrée LõunaPrantsusmaal mis on näide vanaitaalia ja kreeka elementide ühendamisest, Colosseum(rooma kaarehitis on ühendatud kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose) · Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1
Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid endas ka raamatukogusid, kohvikuid, lilleaedu jne. Panteon on seest kullatud tempel, rotund e. ümarehitis (silinder, mida katab poolkera), mis on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ainsaks valgusallikaks oli laes olev auk. Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Oli renessansimeistritele eeskujuks. Ehituskunstiline elamus on ehitatud kontrastile. Fortuna Virilise tempel paikneb kõrgemal alusel, kuhu viib trepp ainult ühelt, kitsamalt küljelt. Naose ette jääb sügav eeskoda, külgedel on poolsambad. Basiilika (Basilica Ulpia) on Roomast pärit ehitustüüp, mida rakendati mitmesuguste avalike ehitiste juures (raamatukogud, kohtumajad, äri ning koosolekute pidamiseks jne.). Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks
117 138). Kerkis suursuguseim ja üllam meie ajani säilinud Rooma ehitis Panteon (vt. Lisa 6), kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. See ehitati aastail 115 125 ühe vanema kavatise kohale. Panheon on ümmargune ehitis, 43,4 meetrit läbimõõdus, kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 meetrit. See on esimene nii ulatuslik kuppelehitis, mis oma siseruumi ilu ja harmooniaga oli ideaaliks renessansimeistritele. Panteoni vägev mõju on tingitud tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 9 meetri suurune ümmargune avaus. Seinas on seitse nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud tabernaaklitega. Hoone tuumik on telliskivist, selle kaunistamisel on aga kasutatud kõige kallimaid ja toredamaid materjale; kahjuks on ehitis kannatanud natuke hilisema aja (eriti XVIII sajandi) ümberehituste kallal (Vaga 1999: 114-115).
põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab ruumi imetlusväärset rahulikku valgust. Seinas on 7 nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud baldahhiine meenutavate sambakonstruktsioonidega. Rooma Panteon interjöör tänapäeval. Rooma Panteon oli oma ilu ja harmooniaga ideaaliks renessansimeistritele. Firenze toomkiriku kupli autor Filippo Brunelleschi [bruneleski] käis just siin uurimas, kuidas saab hoonet katta kupliga, sest u. 1000 aastaga oli inimkond selle tarkuse unustanud. Sama tegi ka Michelangelo Peetri kiriku kupli kavandamisel. Talle järgnes prantsuse arhitekt G. Soufflot Pariisi Panteoni kupliga kattes. Rooma Panteoni on maetud kõrgrenessansi silmapaistev kunstnik Raffael, ühendatud Itaalia esimene kuningas Vittorio Emanuele II ja tema poeg Umberto I jmt. kuulsused.
annaabi.ee 
