Aastal. Kokku kestis "Fausti" loomine üle 60 aasta. Teost lõpetades tõdes Goethe: "Oma edaspidisele elule võin ma nüüdsest peale vaadata kui kingitusele ja õigupoolest polegi nüüd enam tähtis, kas ja mida ma veel teeksin." Nii mahu kui ka keeruka ülesehituse tõttu ei sobi "Faust" tegelikult draama traditsioonilistesse zanripiiridesse, teda võib vaadelda pigem kui filosoofilis-dramaatilist poeemi. 16. Sajandi rahvalegendil põhineva "Fausti" kirjutamisel oli Goethe mõjutanud ka renessansidramaturgi Christopher Marlowe'l (nagu legendiski) on kuradiga liitu astunud inimene põrgutules põlemise vältimatult ära teeninud, olgu selle inimese eesmärgid pealegi üllad, siis Goethe vaatleb inimese saatust ja inimelu väärtust avaramalt. "Fausti" I osa on vaatusteks jaotamata. Avalugu "Eelmäng teatris" käsitleb draamakirjandust: teatridirektor, komödiant ja luuletaja arutavad oma humoorikas kolmkõnes, milline peaks olema ideaalne saksa näidend. Teine eellugu "Proloog taevas"
a pealkirja all „Faust. Fragment“. Juurde oli selles tulnud nõiaköögi episood. Teose hõlmav filosoofiline haare kumab läbi siiski vaid alates „Fausti“ I osa lõpuleviimisest. Üsna ilmselt üritas Goethe luua „Faustis“ sünteesi kogu varasemast filosoofilisest luulest. Teose aines pärineb algselt küll saksa XVI sajandi lõpu rahvaraamatust „Lugu doktor Johann Faustist“, kuid tunduvalt tähtsam oli Goethe inglise renessansidramaturgi C. Marlowe uudne lähenemine Fausti-loole näidendis „Doktor Fausti traagiline lugu“. Üldisi tõukeid inimese saatuse ja inimelu tähenduse teema arendamisel sai Goethe nii antiiksest tragöödiast kui ka Dantelt, Shakespeare`ilt, Calderónilt ja Miltonilt. Pöördudes aga just Saksamaalt pärineva legendi juurde, lõi Goethe „Faustis“ ühtlasi sügavalt rahvusliku suurteose. 3. Teos ei mahu hästi žanripiiridesse. Miks? Kunstiline omapära.