Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Lorenzo Bernini 13. 1. Missugune müüt on aluseks G.L.Bernini skulptuurile ,,Apollon ja Daphne" Päikesejumal Apollon on järele jõudmas tema eest põgenevale nümfile, kes palub Zeusilt abi ning muudab Daphne loorbripuuks 15. 2. Kuidas see müüt valjendub antud skulptuuris? Kirjelda Daphne juuksed maanduvad loorberipuu lehtedeks, keha kattub puukoorega ja hoogsalt liikuvad riided. 16. Mida püüdis teha barokk erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel. Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Caravaggio kujutas tüüpe lihtrahva hulgast: mustlaseid, pillimehi jm. 18. Missugustel teemadel maalid katsid barokiajastul kirikute ja losside seinu ning lagesid? Losside seinal mütoloogiline ainestik, kirikutes uslised teemad 19. Mida tähendab nn
Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris? Skulptuur annab ilmekalt edasi Daphne moondumist emotsioonide ja dramaatikaga, kujutades tema muutumise erinevaid astmeid ning ka Apollon on täpselt nagu teda antiikaegsetes teostes kujutati: noor, elujõuline ja naiselik 16. Mida püüdis barokk teha erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev, barokk aga kaotas piirid arhidektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Michelangelo da Caravaggio, lihtrahvast: mustlasi, pillimehi, joodikuid, kaardimängijaid, religioosseid sündmusi, usutegelasi 18
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus
Missa h- moll.Teos oli koostatud varemloodud osadest elulõpul 1748 -1749. Suurema osa oma elust oli Bach lühinägelik,ei aidnud siin operatsioonid ja ta jäi lõpuks pimedaks. Seejärel tema tervis nõrgenes ja ta suri 28.07.1750 aastal. 15. Klassitsism. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780-1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 16