Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused
sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, nii et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss. Mööblit valmistasid samad puusepad, kes ehitasid maju. Itaalia oli esimene maa, kus mööbelsepad eraldusid tavalisest puuseppadest omaette ametkonnaks. Itaalia mööblimeistrid hakkasid valmistama sisselükatavaid sahtleid ning õppisid väärispuiduga katma massiivseid mööbliesemeid. Renesanssiajal võeti kasutusele rikkalikult kaunistatud puhvetid ja kapid, kuhu pandi välja dekoratiivsed metall- ja savinõud. Inimeste elurütm olenes peaaegu täielikult loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamaminekuks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endae lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega
annaabi.ee 
