rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik
a Eestimaal kõigisse seisustesse kuuluvatele isikutele, sealhulgas ka talupoegadele õigus osta aadlimõisaid · 1871. a tühistati mõisnike monopoolne veskite pidamise õigus · 1860-ndail aastail hakkasid mõisnikud massiliselt loobuma teorendi kasutamisest · võeti kasutusele masinaid, samuti palgatöölisi, kelle töötootlikkus oli suurem kui teolistel · 1868. a keelati talumaadel teorent · kasutati nn pooleterarenti, kus rentnik pidi kuni poole renditavalt maalt kogutud saagist andma mõisnikele · raharendile üleminekuga ja talude müügiga kadus taludes vajadus sellise hulga sulaste järele ja neist sai mõisa palgatööjõu põhiallikas · mõisatöölistele anti sageli väike maatükk, mille eest vähendati palka · levis ka nn moonameeste kasutamine, kes said oma töötasu moonas ehks natuuras · neile anti ka väike maatükk ning nad võisid pidada lehma ja lambaid
annaabi.ee 
