kuuluvad siia kõik ülejäänud hooned, mis A ja B tähist ei vääri. Tegemist on üldjuhul vanemate, üle 20 aasta vanade hoonetega, mis asuvad vähem atraktiivsetes piirkondades ja/või vajavad olulises mahus renoveerimist. Arhitektuuriliselt on tegemist vähem ihaldusväärse välimisega hoonetega ning hoone infrastruktuur ja tehnilised lahendused on aegunud. Seetõttu on C klassi büroopindadel madalaimad üüritasemed ning üürnike vahetus võtab teistest klassidest vaatamata madalamale renditasemele rohkem aega. Kuivõrd erinevas piirkondade on büroopindade liigitus erinev, siis on tihti hoone klassi määramine hoone omaniku, kinnisvaramaakleri või mõne teise seotud osapoole võimuses. Houstoni kesklinna puhul eeldaks A kategooriasse pääsemine hoonelt 250 000 ruutmeetrit või enamat (Davidson 2009). USA puhul loetakse väiksemates piirkondades asuvaid 5 000 kuni 25 000 ruutmeetri suuruseid A kategooria tingimustele vastavaid büroohooneid tihti üksnes suuruse tõttu B
välimusega hoonetega ning ka hoone infrastruktuur ja tehnilised lahendused on aegunud. Fortoni klassifikatsiooni järgi kuuluvad C klassi ka büroopinnad, mis pole üksnes büroohooneks ehitatud ning kus büroopinnad jagavad hoonet näiteks kaubandus või elamispindadega. Eelneva tõttu on C klassi büroopindadel madalaimad üüritasemed ning üürnike vahetus võtab teistest klassidest vaatamata madalamale renditasemele rohkem aega. Erinevates piirkondades on büroopindade liigitus erinev, kuid üldised põhimõtted on küllaltki sarnased. Siiski on hoone klassi täpne määramine tihti erinev ning hoone omaniku, kinnisvaramaakleri või mõne teise seotud osapoole võimuses. Rahvusvaheliste põhimõtete erinevuse näitena eeldaks Houstoni kesklinna puhul A kategooriasse pääsemine hoonelt 250 000 m2 üüripinda või enamat. Väiksemates piirkondades asuvaid 5 000 kuni 25 000 m2