pdf4free.com © Indrek Saar 2010 Nagu nähtub, on tootjate kasud märkimisväärsed. Seega on neil ka motiive tegevusteks, mis on suunatud erinevate piirangute kehtestamiseks. Nad võivad teha kulutusi, mis pole suunatud mitte firma efektiivsuse tõstmiseks vmt, vaid üksnes selleks, et turuhind tõuseks või nad saavutaksid muul moel mõju turu üle, et seeläbi teenida kõrgemaid kasumeid. Sellist tegevust nimetatakse renditaotluseks (ing k rent-seeking). Seda võib pidada ka üheks oluliseks põhjuseks, miks erinevaid piiranguid kehtestatakse ja on kehtestatud, lihtsalt vastavate tööstuste lobitegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks on väga tugev. Loomulikult on teatud juhtudel kaubanduspiirangute kehtestamine täiesti õigustatud, kui valitsus soovib strateegilistel eesmärkidel säilitada teatud kaupade tootmist
vabaduse püüelda teisi eesmärke, mille saavutamiseks on vajalik raha. Kasumitaotlemisele on tänapäeva ühiskonnas pandud institutsionaalsed piirangud – seadused, eetika, konkurents teiste kasumitaotlejatega jne. Turg pole täiuslik. Turul olijad ei ponnista mitte võrdsete võimaluste huvides, vaid selleks, et piirangutest vabaneda või piiranguid oma kasumi suurendamiseks (teiste arvel) ära kasutada. Sellist käitumist nimetatakse renditaotluseks. Rent on kõik see, mis teenitakse “ebavõrdsete” võimaluste tingimustes, st teiste arvelt. Tüüpiline renditaotluslik tegevus on näiteks poliitiline lobi, mille eesmärk on konkurentsi piiramine (kas seadusandlike või õigusriigile mitte omaste meetoditega); mingi ainuõiguse saavutamine; olulise informatsiooni ainuomamine. Renditaotlusliku tegevuse maksimumresultaat on monopoolne seisund. 1.7
annaabi.ee 
