ja seda oli pool Eesti ala mõisaid, mis kunagi oli antud aadlikele kasutada, kuid nüüd läksid kuninga ja Rootsi kroonu omandisse. Maa riigistati ja anti aadlikele kasutusrendile. Rendile võtmine toimus rentniku soovil ja tal oli õigus rendilepingust lahti öelda. Üleminek rendisüsteemile tähendas ulatuslikku ressursside ümberjaotust aadlilt kroonule.Rootsi riik nõudis rentnikult pool rendisummast sularahas. Talupoegade lootus ei toonud koormiste ja maksude kergendamist, kuid avaldus nende vabanemisest pärisorjusest. Reduktsiooni ajal tekkis kroonutalupoegade kategooria. Viidi ellu eestlaste kristlik hariduse programm, kus õpetati lugemist ja kirjutamist. Niisugune nähtus nagu lugemisoskuse massilisem juurutamine tähendas suure murrangu algust, uue kultuuritüübi, kirjakultuuri tärkamise esimeste eelduste loomist. (E.Öpik, lk.390) 1630 a. avati Tartus Eesti esimene gümnaasium
süsteemide ja seadmete rikkumisest tekitatud kahjud nende faktilises ulatuses (turuväärtuse hinnaga). 4.1.9. Tegema rendilepingu kehtivuse ajal vastavalt vajadusele renditud ruumides omal kulul 71 hooldusremonti juhindudes LS paragrahv 345 sätetest, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul. Nimetatuga seotud kulusid ei arvestata maha rendisummast ning need ei kuulu rendileandja poolt rentnikule lepingu lõppemisel või lepingu üles ütlemisel hüvitamisele. 5. Rentniku õigused 5.1. Rentnikul on õigus: 5.1.1. Paigaldada eelneval kokkuleppel rendileandjaga hoonesse, kus renditud ruumid asuvad, samuti hoone väliskülgedele rentniku reklaami, silte, sümboolikat jms. Reklaam peab olema paigaldatud vastavalt seadusandluse nõuetele ning nimetatu täitmise eest vastutab rentnik.
annaabi.ee 
