seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates. Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa. Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad. Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866. Aastal muutusid ka kohtade suurused, lõpetati vanad rendilepingud ning sõlmiti uued. Sel ajal hakati juba talusid päriseks ostma. Et riigimõisa rent oli odav, ei teinud seda aga kõik peremehed, vaid jäid rentnikuks edasi. Pärast koha ostmist ja hindamist hakati protsente maksma ning 39 aasta jooksul pidi võlg tasutud olema. Keiser Nikolai II kustutas 1907
rendivõlgnevuse 60 000.- krooni nõudes. Leiame, et nõue ei vasta seadusele. Renditasu maksmises tekkis segadus kostja hooletuse tõttu. Käibemaksuseaduse paragrahv 24 sätestab üheseltmõistetavalt arvete esitamise kohustusse. Nimetatu on oluline raamatupidamise algdokument vastavalt Raamatupidamise seaduse paragrahvile 8. Ilma algdokumendita ei ole Tulumaksuseaduse paragrahv 23 sätestatud kulusid võimalik ettevõtte tulust mahaarvata. Seega puudus hagejal alus väljamaksete tegemiseks rendisummade näol. Hageja on saatnud kostjale tähitud kirja renditasude osas selgituste saamiseks, kuid kostja ei ole sellele vastanud (lisatakse vastuhagile). Võttes arvesse asjaolu, et rendilepingu mittetäitmine oli tingitud hagejast mitteolenevast asjaolust ja kostja süülisest käitumisest, samuti arvestades asjaolu, et hageja Melson OÜ ei keeldu oma lepinguliste kohustiste täitmisest ning on nõus koheselt vastavate arvete saamisel tasuma rendivõlgnevuse 60 000
annaabi.ee 
