Kinnisvara ning eriti just äriotstarbelise kinnisvara puhul on oluline orienteeruda ka erinevates üürimisega seotud mõistetes. Enne Võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 2002. aasta keskpaigas eristati oluliselt üüri- ja rendilepinguid ning vastavaid mõisteid. Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga Eesti Vabariigi rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt. VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja. Üürilepingu järgi kuulub vili omanikule, rendilepingu puhul rentnikule. Kusjuures vilja all ei
omavaheliseks võrdluseks. Kinnisvara ning eriti just äriotstarbelise kinnisvara puhul on oluline orienteeruda ka erinevates üürimisega seotud mõistetes. Enne Võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist 2002. aasta keskpaigas eristati oluliselt üüri- ja rendilepinguid ning vastavaid mõisteid. Nimelt reguleeris siis üürilepingut elamuseadus, mille kohaselt sai üürilepinguga reguleerida üksnes eluruumi kasutusele andmist. Muude esemete kasutusse andmine toimus rendilepinguga rendiseaduse alusel. Võlaõigusseaduses muudeti mõistete tähendusi oluliselt ning VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja. Üürilepingu järgi kuulub vili omanikule, rendilepingu puhul rentnikule. Kusjuures vilja all ei mõelda vaid põllumajanduslikku vilja, vaid igasugust hüve,
annaabi.ee 
