V. 1923 a. arvates . Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee." Ja ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kihe lkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a. arvates." Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist erineva õigusliku jõuga otsuste (seadusest rendilepinguteni) a lusel ka itse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduska itse nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud (riigiparkide seaduse § 5 põhjal) loduska itse kava ja juhtnöörid loetlevad selleks ajaks ajutise loodukaitse alustena 7 erinevat maa -ala. 8 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses Kui rääkida puisniitude ka itsest, siis peamiseks põhjuseks, miks puisniite kaitsa on nende elurikkus.
V. 1923 a. arvates ,,Metsa kasutamine jääb Metsade Peavalitsuse korraldusee." Ja ,,Maaseaduse § 15 märkuse põhja l jätta Kihelkonna kirikumõisa maast Filsandi saarel eraldatud krunt Nr. 21 kogusuurusega 13,33 tiinu riigi kätte pidada ja anda Haridusministeeriumi Tartu Ülikooli ornitoloogia jaama kasutada 1. maist 1924 a. arvates." Eesti riik võttis enne looduskaitse seaduse kehtestamist erineva õigusliku jõuga otsuste (seadusest rendilepinguteni) alusel kaitse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduskaitse nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud (riigiparkide seaduse § 5 põhjal) looduskaitse kava ja juhtnöörid loetlevad selleks ajaks ajutise loodukaitse alustena 7 erinevat maa -ala. (Ibid l k. 9 -11.) Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses Kui rääkida puisniitude kaitsest, siis peamiseks põhjuseks, miks puisniite kaitsta on nende elurikkus
annaabi.ee 
