(stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. Joodi lahusega moodustab tärklis üTärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. • Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva fermendi amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks mal-toosiks ehk linnasesuhkruks. Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kii-rendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub (laguneb) ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel glükoosiks, mida organism suudab omastada. Hüdrolüüsi vaheproduktideks on dekstriinid. • Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstest, sest hargnemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, sobivad nad liimide valmistamiseks
Oktaani- nis läheb vaja mitmesuguseid ekspluatatsioonimaterjale, arv on leppeline mõiste: ta näitab protsentides isooktaani sooritada hooldustöid ning kõrvaldada tekkinud rikkeid. sisaldust etalonkütuses, millel on sama suur detonatsiooni- Ekspluatatsioonimaterjale on aga palju ja algajal on raske kindlus kui iseloomustataval bensiinil. Oktaaniarvu suu- orienteeruda nende valikul. Samuti tekib väheste koge- rendamiseks lisatakse bensiinile tootmisel antidetonaato- muste korral raskusi hooldustööde sooritamisel ning rikete reid. Neist tõhusaim on tetraetüülplii, mida lisatakse ben- avastamisel ja kõrvaldamisel. Nendes küsimustes püüab siinile etüülvedelikuna. Sõltuvalt margist võib l kg ben- abi osutada raamatu käesolev osa. siini sisaldada 0,41 . . . 0,82 g etüülvedelikku. Kuna tetra-
annaabi.ee 
