Genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuste järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel erinev. Need eri pikkusega fragmendid eraldatakse elektroforeesiga ja tulemuseks on pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Selle meetodi abil saab indiviide eristatada ja isadust kindlaks teha. 52. Nukleiinhapete hübridiseerimine. Põhineb denatureerunud DNA ja RNA renatureerimisel, mis tähendab, et teatud tingimustel denatureeritud NH ahelad on võimelised taastama oma endise struktuuri. See on võimaldanud luua kõrge tundlikkusega meetodid spetsiifiliste NH järjestuste avastamiseks. Kasutat puhastatud või kloonitud NH fragmente, millel on järjestus kindlaksmääratud ja mis on märgistatud keemilise markeri või radioaktiivse isotoobiga. Selliselt töödeldud fragmente nim DNA sondideks. Sondide abil on võimalik määrata
disulfiidsidemete vahetust või proliini konformatsiooni muutust. Need reaktsioonid on iseenesest väga aeglased ja vajavad seepärast kiirendamist (proliini isomerisatsioon joonisel 1.9). Valkude renatureerimist kiirendavad ka eelnimetatud molekulaarsed `lapsehoidjad' (chaperonid). Chaperonid on väga suur molekulide klass, millest osa toimivad valgusünteesi käigus, teised osalevad valgu transpordil ja hoiavad ära lõpliku struktuuri tekke, kolmandad aga osalevad valkude renatureerimisel. Viimaste hulka kuulub Hsp 60 (heat shock protein nn. kuumaehmatuse valk) valkude perekond (bakterites GroE), mis koosneb 14st 60 kDa molekulmassiga subühikust. Hsp 60 moodustab toru, millesse siseneb denatureeritud valk, kus ta ATP hüdrolüüsi abil lahti harutatakse ja seejärel tema aktiivne struktuur taastatakse. Kuna temperatuuri tõusuga kaasneb paljude valkude ruumilise struktuuri muutus ja seega ka füsioloogilise
annaabi.ee 
