kirjanduseks Luule on õpitav ja õpetatav; luuleteja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge 1498) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris)
13.09.10 A.-R. Hone´i õpilased koostasid esimesed eesti- hispaania sõnaraamatu. Mehhiko kirjanik Carlos Fuentes. Tiiu Põder õpetas koos Talvetiga hispaania keelt, oli Kuubal elanud ja seal hispaania keele filoloogiks õppinud. Hispaanial on olnud palju tõusu ja languse aegu, võib-olla rohkemgi kui teistes kultuurides. Keskaja (edad media) hispaania kirjanduse viljad ei ole kindlasti nii suured kui näiteks prantsuse kirjanduse omad. Hispaania kirjanduse tõus algab renessansis (renacimiento) ja kõrgpunkt on 16-17. Sajandil kuldaeg (siglo de oro), siis läheb see täiesti põhja 18-19. Sajandil (valgustus-romantism-realism-naturalism; siin on ta matkiv.). Kuldajal oli ta jällegi läänemaailma kõige olulisem kirjandus. Uus tõus on 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi algul, ta ei ole küll samal tasemel nagu kuldajal, aga siiski kõrgel tasemel. See on see 98ndate aastate põlvkond (generacion del 98) Tuleb nähtavale kaugelt üle keskmise. Tähtsad olid sel
mejoría de sus síntomas mediante las regresiones, una mejoría que la psicoterapia corriente no había alcanzado, siquiera remotamente, en los primeros dieciocho meses de tratamiento; revelaciones escalofriantemente precisas del estado espiritual posterior a la muerte, en las que transmitía conocimientos a los que ella no tenía acceso; poesía espiritual y lecciones sobre las dimensiones posteriores a la muerte, sobre la vida y la muerte, el nacimiento y el renacimiento, dadas por Espíritus Maestros, que hablaban con una sabiduría y un estilo muy superiores a la capacidad de Catherine. Había mucho que analizar, en efecto. En el curso de los años yo había tratado a muchos cientos, tal vez a millares de pacientes psiquiátricos, que reflejaban todo el espectro de los trastornos emocionales. Había dirigido unidades de pacientes internos en cuatro grandes escuelas de medicina. Había pasado años en salas de urgencia psiquiátrica, en