hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REMune perioodis. Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks. SÜMPTOMID Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REMunes, mis on nimetatud REM halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REMunest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu, hirmu ning paanikatunde. Need hallutsinatsioonid on isikute jaoks väga hirmutavad, sest need, mida nad näevad on väga reaalsed. Nägemuste ja hallutsinatsioonide pool une paralüüsis võib inimest segadusse ajada ning inimesed
magajat kõige raskem üles ajada. Hõlmab 10-15% uneajast. On võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö jooksul ning kestab 5-20 minutit. REM-uni. Miks me näeme unenägusid? Unenäod aitavad leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte. Unenäod ilmnevad üksnes kiire une ehk REM-une staadiumi, kuna 80% REMunest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osast läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoorest on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu.