seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata?
Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? Vastus: Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO , SO , SO 2 2 3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. - Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. Soolade kahjustused suuremad neil juhtudel, kus moolimahud suuremad: - Picromeriit 187 - Mirabiliit 220 ja - Natriit 199 30. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik?
Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega. PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 7õn 1 3 3 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised plastidest, nende kindlaksmääramisest, liitmise viisidest ja õgvendamisest, temperatuuride mõjust plastide põlemissaadustele, plastide remondimaterjalidest, autodes kasutatavatest plastidest ja nendega sobivatest lahustitest, pinnakujundusest, tugevate plastide remondist, sügavate kriimustuste remondist ning omandab oskused remontida plastdetaile, keevitada ja ühendada erinevaid plastmaterjale, kasutada plastide remondimaterjale, kujundada ja poleerida plastist detailide pindu ja remontida sügavaid kriimustusi. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. PLASTIDDE LIIGITUS. Termoreaktiivid ja hermeetilised plastid, plastide
annaabi.ee 
