23.Mida näitab sotsiaalne võimekus?- isikute vahelised suhted, toime tulla erinevates rollides erinevates keskkondades 24.Kes peaksid hooldusplaani koostamisel osalema?-arst, õde, psühhaater, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, sotsiaaltöötaja, hooldaja 25.Psüühilise häirega eakas- aju funktsionaalne seisund segab isiku igapäevaseid tegevusi nagu mõtlemine, suhtlemine, õppimine või magamine. 26.Kellele on mõeldud tugevdatud toetusega hooldus?-1) sügav liitpuue,2) ebastabiilse remissiooniga psüühikahäire 27.Miks tekib patsientide vägivaldsus?- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu. 28. Miks tekib insult? Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud ajuverevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. 29. Kummalt poolt peab insuldiga haiget stimuleerima? Haigeltpoolt.
psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral. Korduv depressioon tähendab, et haigus võib teatud heaolutundeperioodi järel tagasi tulla. Mõnikord võib üks depressioon järgneda vahetult teisele ilma heaolutundeperioodi tekkimiseta. Kui inimese sümptomid vastavad episoodide vahel depressioonile, siis võib seisundit hinnata nn kroonilise depressioonina. Kui püsima jäävad üksikud depressiooni sümptomid, siis on tegemist osalise depressiooni remissiooniga (haigusnähtude leevendumine). Bipolaarse meeleoluhäire puhul vahelduvad nii depressiooni kui ka mania episoodid. Kaldutakse ühest äärmusest teise. Sellest tuleneb ka selle haiguse nimi (bipolaarne ehk kahe pooluse vahel). Tavalist depressiooni võiks selle analoogia järgi kutsuda unipolaarseks, s.t sellel on ainult üks poolus. 3 Talvedepressioon On ammutuntud tõde, et valgus mängib inimese meeleolumuutustes olulist rolli, eriti põhjapoolkeral