lühendeid – oli ju prantsuse keel kuni Teise maailmasõjani diplomaatiline keel. Soovides õnnitleda ameti- või aukõrgenduse, pühade, juubeli jm sündmuste puhul, võite saata või jätta koos lillede ja kingitusega või ilma kingituseta lugupidamise märgiks ümbrikus visiitkaardi millele kirjutate: p. f. – pour féliciter – “õnnesooviks”. Õnnitluse saanu vastab oma visiitkaardiga, millel märge p. r. – pour remercier – “tänuks”. Sellist viisakust kasutatakse enamasti diplomaatilises etiketis. Sama märkega visiitkaart tuleb saata ka siis, kui võetakse osa pidulikust lõuna- või õhtusöögist ja mingil põhjusel pole võimalik kirjutada tänukirja. Euroopa kõrgseltskonnas on kombeks saata võõrustajale järgmisel päeval koju (kui tegu on abielupaariga, siis proua nimele) lillekimp või -korv koos visiitkaardiga, millel sama märge. Kõigi teiste tänuavalduste puhul tehakse ka märge p. f
prantsuskeelseid lühendeid, et enamlevinud sõnumeid edastada. p.m (pour memoire) - meeldetuletamiseks. Sellisele kaardile ei vastata p.f (pour feliciter) - õnnitlemiseks rahvuspühade jt pidulike sündmuste puhul. Saaja vastab kaardiga, millel lühend p.r ,,Tänan!" p.c (pour condoler) - kaastunde avaldamiseks; sümpaatia väljendamiseks p.r (pour remercier) - tänamiseks õnnesoovide, kingituste eest. Kaardile ei vastata. p.p (pour presente) - kasutatakse esitlemiseks või tutvumiseks kellegi kolmanda isiku vahendusel p.p.c (pour prendre conge) - diplomaatilises korpuses kasutusel, kui lahkutakse teenistuskohustuste täitmiselt p.f.N.A (pour feter le Nouvel An) ,,Head uut aastat! Vastatakse samal viisil. NB! Või N.B. (ld nota bene) - ,,Pange tähele
annaabi.ee 
