Unenägu tundub reaalsena ja haarab magaja kergemini oma lummusesse Esimese ja teise ööpoole unenäod on oma sisult tunduvalt erinevad: varasemad unenäod on rohkem seoses reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud. Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks. Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REMepisoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist. Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali. REMune ajal mõjuvad välised ärritid võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse. UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega
. 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks e. aegleaseks e. deltauneks. Une neljas staadium Deltalaineid on EEGs üle 50%. Lihastoonus madal. Silmade liigutusi ei ole. REMuni Normaalselt tekib esmakordselt keskmiselt 70 kuni 90 min peale uinumist esimese une tsükli lõpus · ajuelektrilise aktiivsuse tõusule ja on ligilähedane ärkvelolekule. · väga madala lihastoonusega; · kiireid silmade liigutusi, REMepisoodi ajal kiired silmade liigutuse ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; 9. Mis on une peamiseks funktsiooniks · Une funktsioonid on kehaline ja vaimne taastootmine. Oluliselt on uni seotud ka mälu ja kehatemperatuuri regulatsiooniga ja immuunsuse toetamisega. · Hoida energiat · Aju püsiv termoregulatsioon · Kudede taastamine · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks 10
annaabi.ee 
