Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna
9.Postimpressionismis maaliti enamasti enda muljed 10.Taheti maid suurendada ja see ajas suhted pingeliseks. 11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13. 1907 Saksamaa, Venemaa ja Austria- Ungari loodi, et astuda vastu kolmikliidule. 14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid. Ypres: Kasutati esimest korda gaasi Verduni. 19.Kuna Venemaal toimus riigipööre 20.1917, et Venemaad vallutada. 21.Kaevikusõda, kuulipildur, kaitserajatised, ja uued väeliigid 22.Tulid uued masinad ja tehnika sõja pidamises ja tagajärjed olid sõjakoledused üle elanud inimesed ja tohutul hulgal surnuid.
Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Mõisted jms: · positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevuse pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks manööversõda. Esimeses maailmasõjas oli positsioonisõda läänerindel, idarndel manööversõda. · desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa · Kolmikliit/Keskriigid: Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi · Uute riikide teke: Venemaa lagunemisel: 06.12.1917 Soome 16.02.1918 Leedu 24.02.1918 Eesti 11.11.1918 Poola 18.11.1918 Poola 18.11.1918 Läti Austria-Ungari lagunemisel: 28.10.1918 Tsehhoslovakkia
septembris alustas vastupealetungi. Compiegne'i vaherahu Antandile ei suudetud vastupanu osutada, see tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11.november.1918 kirjutati Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa pidi vangid vabastada ja väed vallutatud aladelt välja viima. Algas desarneerimine e. relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine;relvitustamine. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale Järk-järgult kaasati sõtta ka teisi riike peale Euroopa. Antandi poolel asusid sõtta Jaapan, Rumeenia, Itaalia. 1917. aastal asusid ka Ameerika Ühendriigid sõtta, Antandi läänerinne tugevnes. Keskriike toetasid Türgi ja Bulgaaria. Relvajõududesse mobiliseeriti üle 67 miljoni inimese. Sõjas hukkus üle 10 miljoni inimese ning haavata sai 20 miljonit inimest. Ka haigustesse ja nälga suri 10 miljonit inimest.
ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
annaabi.ee 
