iial kindel ega turvaline ja väejuhi ülesanne peab jääma valitsejale endale. Machiavelli rõhutab valitseja vajadusele täiuslikult valitseda sõjakunsti, mis aitaks teda vägede juhtimisel ja teiste valitsemisel. Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu relvil olekule, sest relvituna olek muudab valitseja põlatuks. Samas peab valitseja veel enam tegelema sõjandusega ja sõjaväega rahuajal. Rahuaega peab valitseja kasutama iseenda treenimiseks ja paikkonna tundmaõppimiseks. Eriti kiidab Machiavelli ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi.
korraldamisel Aleksander Suure isa Philippose, Kyrose, Romuluse ja veel teised silmapaistvad valitsejad kellele tema oleks nõus andma oma täieliku usalduse. Machiavelli rõhutab valitseja vajadusele täiuslikult valitseda sõjakunsti, mis aitaks teda vägede juhtimisel ja teiste valitsemisel. Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu relvil olekule, sest relvituna olek muudab valitseja põlatuks. Samas peab valitseja veel enam tegelema sõjandusega ja sõjaväega rahuajal. Rahuaega peab valitseja kasutama iseenda treenimiseks ja paikkonna tundmaõppimiseks. Eriti kiidab Machiavelli ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi.
troojalasi · Zeus sai aru, et kreekalastel pole ilma Achilluseta mingit lootust · Zeus saatis Agamem.'le vale unenäo, kus kreeklased võidavad troojalasi · trooja ülikud vaatasid müürilt lahingu käiku(nende hulgas oli ka Helena) · kõigi üllatuseks tõmbusid sõjaväed järsku tagasi · väljakule jäid ainult Paris ja Menelaos · nende kahevõitlus pidi otsustama, kes saab enesele Helena · algas võitlus odadega, kilpide ja mõõkadega · Menelaos(relvituna) kargas Parisele kallale ja tõmbas ta jalust maha ning hakkas teda kreeklaste poole vedama · Parisele tõttas appi Aphrodite, kes purustas Parise kiivri lõuarihma, millest Menelaos teda tiris · Aphrodete mähkis Parise pilve sisse ja viis ta Troojasse · Menelaos oli selle pärast väga vihane ja hakkas Parist otsima · Paris oli kadunud · Agamemnon pöördus mõlema sõjaväe poole ja kuulutas, et Menelaos on võitnud troojalased pidid Helena välja andma