toetasid ka väljaränne Euroopast ja keerulisemate finantsinstitutsioonide teke. Peamiselt investeeriti al 1870ndatest aastatest Briti impeeriumi osadesse, USAse ja Ladina-Ameerikasse (raudteed, Suessi kanal); Eesti kontekstis invest. enne I ms’i ka Tallinnasse, mis oli plaanitud Vene sõjalaevastiku peamiseks tugipunktiks. Uue nähtusena hakkasid ettevõtted rajama tehaseid ka teistesse riikidesse, mitte ainult ei eksportinud oma kaupa, mis sai hargmaiste ettevõtete eelkäijaks: nt USA relvatootja Colt’i tehas SB’s, Saksa Siemens Venemaal, Jaapani Kikkomani toidutööstus USAs. Kujunesid ka globaalsed firmamärgid, nt Heinzi toidud, Campbelli supp al 1880ndatest, Coca-Cola, mis levis kiiresti Inglismaale, Kanadasse, Mehhikosse, Remingtoni kontorivarustus (kirjutusmasinad), Singeri õmblusmasinad: kaasa aitasid uued tehn.nipid, nagu nt külmutamine, konserveerimine, villimine, kui ka ilmselt hea reklaam, kindlus-ja kvaliteeditunde sisendamine tarbijasse. 21.Üleilmne koostöö 19
Vähenenud on kunagiste tugevate ametiühingute tähtsus, praegu kuulub nendesse vähem kui 1/5 töötajaist. Prantsusmaal on suur tööpuudus (2004.a.) 10%, mida on valitsus üritanud pikalt leevendada. Teiste Euroopa riikidega võrreldes jagunevad tulud võrdsemalt ja vaeseid on vähem. Elatustase on kõrge. Peamised tööstusharud on energeetika, masina-, keemia-, elektroonika- ja tekstiilitööstus ning must ja värviline metallurgia. Prantsusmaa on maailmas 3. relvatootja ja müüja. Üle poole elektritoodangust annavad tuumaelektrijaamad ning u. 14% hüdroelektrijaamad. Haritav maa moodustab 33% territooriumist. Põlde on enim põhja- ja lääneosas ning istandusi Vahemere ümbruses. Prantsusmaa on üks maailma suurimaid põllusaaduste eksportijatest (16% ekspordist seotud põllumajandusega). SKT ühe elaniku kohta 30 100 USD-d. Sellest 75,8% annab teenindus, 21,7% tööstus ja 2,5% põllumajandus. USA
annaabi.ee 
