1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht. Välispoliitika eesmärk: muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Ülisatati Vana-Roomat. Vallutati; Abessiinia, Albaania. Tast sai Saksamaa liitlane 1930. SAKSAMAA Punane katk- kommunism. 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei ja vastane Saksa Töölispartei, mis 1920 nim. Natsionaalsotsialitlikuks Saksa Töölispartei, erakonna esimees Htler.. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. 1933 ühepateisüsteem milles oli süüdi kommunistid. Hitler muutus füreriks ehk juhiks. SS- sõjaväestatud organistatsioon. Getapo- salapolitsei.
Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi.
algseid eeskirju. Kuna ordu pooldas ranget askeetliku eluviisi, siis ei levinud see väga lihtsasti alguses. Kuid pärast seda kui silmapaistev rüütlisuguvõsa esindaja Fontains Bernard liitus orduga 1113. aastal, siis hakkas pihta selle laienemine. Kuna ordu kasvas plahvatuslikult, siis hakati üha rohkem kaugenema ka algsetest ideaalidest. Nad olid saavutanud endale suured maavalduseid, mida esialgu hariti küll ise erinevalt teistet ordudest, kuid lõpuks hakati palkama sulaseidja relvatatud teenijaid jms. Kirikud, mis pidi alguses lihtsad olema said üha rohkem endale seinamaalingud, kirevad vitraazid ja isegi väikesed tornid. Umbes aastal 1125. rajati esimene nunnaklooster. Õed rajasid oma põlde osaliselt ise. Naisbenediktlased usaldasid ennast 12. sajandil meestistertslaste kaitse alla, et viimased neid vaimulikult hooldaksid. Et vennad pidasid seda liiga koormavaks, siis keelustati igasuguste uute kogukonda loomine. Muidu sarnanesid naiskloostrid meeste omadele
annaabi.ee 
