veel lõpule jõudnud, kui Hohenzollen-Sigmaringen´i kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III –ndale solvava Emsi depeši avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sõja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Lõuna- Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jääda erapooletuks. Saksa sõjavägi ületas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mõnevõrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i, Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac- Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes
juulini 1941. Kautla lahing 30. juulil koondasid punavõimud Kautla ümbrusse kaks NKVD pataljoni, ühe hävituspataljoni ning ühe kompanii jagu miilitsaid, kes 31. juuli hommikul alustasid üldist pealetungi. Viimasel hetkel saabus Kautla metsavendadele appi 30-meheline Jäneda, Pirsu ja Lehtmetsa metsavendade salk, mis koosnes põhiliselt sõjaväest põgenenud eesti sõjaväelastest. Koos Kautla ümbruse metsavendadega ulatus metsavendade arv nüüd ligi 2000-ni. Nii elavjõult kui ka relvastuselt ülekaalus olev vaenlane ründas ERNA grupi laagrit korduvalt. Kartes laagri ümberpiiramist, oldi lõpuks sunnitud positsioonidelt lahkuma. 10 tundi kestnud lahingu ajal viidi piiramisrõngast välja naised, lapsed ja relvadeta mehed. Korrapärane taandumine sai võimalikuks vaid üksikute vastupanugruppide ennastohverdava tegevuse tõttu. Kautla piirkonnas toimunud lahingutes langes 29 metsavenda. Vastane kaotas surnute ja haavatutena vähemalt 150 meest