onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Saksamaa majandus teenis selgelt sõja huve (rajati sõjatööstusettevõtteid ja teid) ning kehtestatud oli nelja-aasta plaanid. Stalin võttis kursi maailmarevolutsioonile. Käivitati relvastusprogramm. Suurtööstuse eelisarendamisega sai alguse industrialiseerimine. Kehtestati viisaastaku plaane ja alustati sundkollektiviseerimisega. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liidu majandus valmistus sõjaks.
ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandus Diktatuuririigile omaselt oli nii Saksamaa kui ka Venemaa majnduselu allutatud rangelt riigi kontrollile. Kehtestatud oli plaanimajandus. Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa, sealjuures oli riigi majandus orieneeritud eelkõige sõjatööstusele ja teedeehitusele. Venemaal rakendati algselt aga sõjakommunismiks nim. majanduspoli.- mille käigus riik konfiskeeris talupoegadelt kogu toodangu
väeosadesse ja kõigisse Petr tehastesse. Kokku üle 1000 komissari. Komissarid võtsid kõik asutused esialgu oma kontrolli alla ja käivitasid sõjaväeosades ja tööstusettevõtetes enamliku propaganda. Sõjaväelastele ja töölistele hakati väitma, et AV tahtvat Petr sakslastele maha müüa. Kutsuti töölisi ja soldateid revol hälli kaitsele, väites, et AV korraldusi tuleb eirata, need on niikuinii reetlikud, täita tulevat vaid SRK käske. Tegeleti ka Petr tööliste relvastamisega. Punakaarti oli loodud juba kevadest saadik. Kuni 23 000 relv töölist, kes olid enamlastele kuulekad, enne okt revol. Suureks ülesandeks oli ka sõjal jõudude koondamine, toodi Kroonlinnast Balti laevastiku madruseid, koondati ka Läti kütipolke. Petr garn väeosade suhtes aeti kahesugust pol, neis väeosades, mis tundusid olevat enamlaste propagandale altimad, üritati endaga kaasa tõmmata. Teised väeosad, kus enamlaste pos oli nõrgem, neid üritati neutraliseerida
annaabi.ee 
