ning mõningase varustuselisaga.Diplomaatiliselt toetasid Eestit Rahvasteliit, Prantsusmaaja USA, kes andis Eestile ka humanitaarabi. Tehnika areng eesti poolel: tehnika arenes sõja käigus. Lahingute käigus sõjasaagiks langenud suurtükkide näol, mis puudusid Vabadussõja algul täiesti , väga palju langes Eesti meeste kätte Vene raskekuulipildureid maksim, mis olid lihtsalt käsitletavad ja väga effektiivsed ning töökindlad. Eestlaste relvapark laienes sõja ajal ka Taani-ja Prantsusekergekuulipilduritega. Sõja algul langes Eestlaste kätte 40 suurtükki, hiljem sõja käigus osteti neid ka Suurbritania käest laenu eest, lisaks sellele ehitati veoautodest soomusautosid, ning soomusronge. Soomusrongide idee tekkis Kopli jaamas, kui ühel patrullkäigul avastasid reservohvitserid mõned vagunid mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. lisaks sellele olid kahel vagunil peale monteeritud 3
Peagi aga hakkasid uha rohkem moju avaldama riigi turumajandusele uleminekuga kaasnevad tegurid. 8 Tallinnas lopetasid tegevuse Tselluloosi lasketiir ning Dunamo lasketiir Koplis, sest ei suutnud end majandada. Relvapark vananes ning puudusid voimalused uusi relvi ja varustust soetada. Laskurite treeningumaht vahenes, sest senisest marksa rohkem vaartustati oppimist ning tookohta.
annaabi.ee 
