Laskimiskatse toimub kahes osas eksamikomisjoni juuresolekul lasketiirus laskekohal. Katse esimeses osas kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava oskusi relva käsitsemises. Kui aga eksamineeritav käsitseb relva valesti, teeb seda ebakindalt või rikub ohutusnõudeid, siis laskmiskatse lõpetatakse ja loetakase mittesooritatuks. Laskmiskatse teises osas on tulejoonelt laskmine samast või sellele lähedasest relvaliigist, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmisluba taotleb. Kui aga taotleja teeb ohtlikke vigu ja loob relva oskamatu käsitsemisega tulejoonel ohtliku olukorra, siis loetakase eksam mittesooritatuks. Tulemus tehakse teatavaks kohe pärast selle kontrollimist ja fikseeritakse eksamiprotokollis. Korduseksamit võib korrata mitte varem kui viie päeva pärast ja laskmiskatse ebaõnnestumisel võib korrata mitte varem kui üks kuu pärast teoreetilise eksami sooritamise päevast
Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või · padrunikesta järgi Vintraudset tulirelva identifitseeritakse kuuli ehitusliku tunnuste ja kuulile tulistamisel jäänud vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel). Kuuli ehituslikud tunnused on kuju, kattematerjal ja kaliiber. Tulirelva grupikuuluvuse määramisel tuleb arvestada, et standardsete padrunitega saab tulistada mitmest erinevast relvaliigist. (TT, , - püstol-kuulipilduja). Grupikuuluvuse väljaselgitamiseks tuleb peale kuuli ehituslike tunnuste uurida veel tulistamisest kuulile jäänud vindi välja jälgi, nende kaldenurka ja vindi väljade laiust. Identifitseerimine padruni kestade järgi Padrunikesta ehituslike tunnuste alusel nagu kaliiber, kuju, mõõtmed, kaal, samuti kuuli kinnitusviis kesta suudmes ning märgised padrunikesta põhjal tehakse kindlaks kuriteos
annaabi.ee 
