Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks. Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest. Virtuaalmaailmgi võib olla haavatav ja meie igapäevane mugavus võib väga äkki ja kiiresti kaduda. Reaalne virtuaalmaailm ümbritseb meid kõikjal. Oleme sellega nii harjunud ja mugandunud, et teisiti ei kujutagi ette. Otsekorraldused pangakontodelt, mobiiltelefoniga Internetis
kopterite eest. Pioneeripataljon Pioneeripataljoni loomisajaks peetakse 15. detsembrit 1917, kui valgete poolel moodustatud Eesti diviisi koos- seisu formeeriti alampolkovnik Jaan Sootsi (diviisiülema kohusetäitja) määrusega insenerirood. Pioneeripataljon taasasutati 2. jaanuaril 2002 pioneerikoolina suurtüki- väegrupi koosseisus. 1. jaanuaril 2004 loodi pioneeripa- taljon Tapa VÕK koosseisu. Pioneeripataljonis saavad ajateenijad ülevaate pioneeri relvaliigi põhiülesannetest, nagu tõkestamine, oma üksuste liikuvuse tagamine (sh demineerimine), hukukindluse parandamine lahinguolukorras ning massihävitusrelvakaitse. Kaitseväe keskpolügoon Kaitsejõudude Keskpolügoon loodi 15. mail 1997 iseseis- va kaitseväeasutusena. Aastal 2003 nimetati Kaitsejõu- dude Keskpolügoon ümber Kaitseväe Keskpolügooniks. Alates 2004. aastast on kaitseväe keskpolügoon Tapa väl- jaõppekeskuse koosseisus.